Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
Euroopa Komisjon

ELi kriisivalmiduse strateegia

Kriisidele reageerimiseks valmistumine

Strateegia põhineb järgmisel:

  • terviklik kõiki ohte hõlmav lähenemisviis: selles keskendutakse igat liiki ohtudeks valmistumisele ja neile reageerimisele, selle asemel et käsitleda neid eraldi
  • kogu ühiskonda hõlmav lähenemisviis: kaasata tuleks kõik sektorid, organisatsioonid ja üksikisikud
  • kogu valitsemissektorit hõlmav lähenemisviis: valitsusasutused ja -osakonnad koordineerivad ja teevad koostööd, et ohtudega tõhusamalt tegeleda 

Strateegia sisaldab üksikasjalikke meetmeid kriisivalmiduseesmärkide saavutamiseks.

ELi kriisivalmiduse strateegia põhimeetmed

Tulevikuanalüüsid ja ennetamine

  • Töötada välja ELi põhjalik riski- ja ohuhinnang 
  • Luua poliitikakujundajatele kriisi tulemustabel
  • Tugevdada ELi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskust
  • Koostada ELi koolituskataloog ja luua platvorm saadud kogemuste vahetamiseks
  • Luua ELi Maa seire valitsustasandi teenus

Elutähtsate ühiskondlike funktsioonide vastupanuvõime

  • Juurutada ELi poliitikas ja meetmetes lõimitud valmisoleku põhimõte 
  • Võtta vastu valmisoleku miinimumnõuded
  • Vaadata läbi liidu elanikkonnakaitse mehhanism
  • Esitada ettepanek ELi varude loomise strateegia kohta 
  • Esitada ettepanek Euroopa kliimakohanemise kava kohta
  • Tagada vee ja muude elutähtsate loodusvarade piisavus

 Elanikkonna valmisolek

  • Tõhustada varajase hoiatamise süsteeme 
  • Suurendada teadlikkust riskidest ja ohtudest
  • Olulised on ka teadlikkuse suurendamise programmid, nagu kodanike paneelarutelud, veebikampaaniad ning strateegilise kommunikatsiooni ja infomanipulatsioonidele vastuseismise töövahendid
  • Töötada välja suunised selleks, et elanikkond saaks vähemalt 72 tundi iseseisvalt hakkama
  • Lisada valmisolek koolide õppekavadesse ja haridustöötajate koolitusse
  • Edendada valmisolekut noorteprogrammide kaudu
  • Meelitada ELi valmisoleku tugevdamiseks liitu talente

Avaliku ja erasektori koostöö

  • Luua avaliku ja erasektori valmisolekualane rakkerühm
  • Töötada välja avaliku ja erasektori hädaolukorra protokollid 
  • Vaadata läbi riigihangete raamistik
  • Asutada Euroopa teadusjulgeoleku eksperdikeskus

Tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö

  • Luua terviklik tsiviil-sõjalise valmisoleku kord
  • Töötada välja standardid tsiviil- ja militaarotstarbelise kahesuguse kasutuse kavandamiseks ja sellesse investeerimiseks
  • Korraldada korrapäraselt ELi õppusi igakülgse valmisoleku edendamiseks 

Kriisile reageerimise koordineerimine

  • Luua ELi kriisikoordineerimiskeskus
  • Tõhustada ELi tasandi reageerimissuutlikkuse reservi rescEU

Vastupanuvõime välispartnerluste kaudu

  • Edendada kandidaatriikidega ühist vastupanuvõimet
  • Lõimida valmisolek ja vastupanuvõime kahepoolsetesse partnerlustesse ja mitmepoolsetesse institutsioonidesse
  • Lõimida valmisolek ja vastupanuvõime koostöösse NATOga
  • Arendada ühist vastupanuvõimet välismajandus- ja arengupoliitika kaudu

Taustteave

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas oma poliitilistes suunistes Euroopa suutlikkuse suurendamise tähtsust ning vajadust seada uued eesmärgid kriisi- ja julgeolekuvalmiduse osas.

Niinistö aruandes ELi valmisoleku kohta rõhutati tungivat vajadust tugevdada Euroopa tsiviil- ja sõjalist valmisolekut, et julgeolekuohtudega paremini toime tulla. Aruandes tunnistati, et vastutus valmisoleku eest lasub liikmesriikidel ja Euroopal ühiselt ning et liit peab liikmesriike rohkem toetama.

Dokumendid

  • 26. MÄRTS 2025
Factsheet - Preparedness union strategy
  • 26. MÄRTS 2025
EU preparedness union strategy to prevent and react to emerging threats and crises
  • 26. MÄRTS 2025
Questions and answers on the EU preparedness union strategy
  • 24. MÄRTS 2025
EU preparedness union strategy - Communication
  • 25. MÄRTS 2025
EU preparedness union strategy - Annex